Sauna ehitus
Enne kui hakkad sauna koju ehitama, vaata järele, kas:
- leiliruumi jaoks on piisavalt ruumi (minimaalne suurus on u 1,6 x 1,6 m);
- leiliruumi asukoht teiste tubade suhtes on sobiv (soovitatav on väljapääs õue või rõdule);
- leiliruumile on võimalik ehitada hea ventilatsioon (lisaõhk peab tulema otse väljast ja väljuv õhk peab olema juhitud ventilatsiooni lõõri);
- korteri elektrivõimsus on elektrikerise jaoks piisav;
- teised majaelanikud suhtuvad ideesse positiivselt.
Ehitusluba
Sauna ehitamine korterisse nõuab ehitusluba, mille taotleb kinnisvara omanik. Kui tegemist on korteriühistuga, siis taotleb ehitusloa ühistu (see eeldab ühistu juhatuse otsust). Loa taotlemise ja muud kulud, nt ehitusjärelvalve kulud, tasub tavaliselt siiski korteri omanik.
Niiskuskahjustuste vältimiseks nõuab nüüd enamik majahaldajaid, et kõikidest märgaderuumide remonditöödest ja ümberehitamistest tuleb teatada ühistut või juhatust. Üldine põhimõte on, et luba tuleb küsida ka siis, kui ametlikku ehitusluba ilmselt ei nõuta.
Mööbliks klassifitseeritud valmisosadest minisauna paigaldamiseks pesuruumi pole ehitusluba vaja.
Vajalikud projektid ja joonised
Sauna hoolikas planeerimine kindlustab hea lõpptulemuse ja õnnestunud leilinaudingu.
Kasutage professionaalse projekteerija (arhitekti) abi. Kui kandvates konstruktsioonides tuleb teha ümberehitusi, siis pöörduge ehituskonstruktori poole. Suuremate muudatuste korral on vaja ka veevarustus-, kanalisatsiooni- ja elektriprojekti.
Ehitusloa taotluse avalduse ja selle juurde käivad plaanid (peajoonised) töötleb välja peaprojekteerija, tavaliselt arhitekt. Peajoonisteks on vähemalt asendiplaan, põhiplaan ja lõige. Lisaks võidakse küsida ehitus-, veevarustus-, kanalisatsiooni- ja elektriprojekti, mille koostavad vastava ala projekteerijad.
Sauna tegelikuks ehituseks koostatakse eelmainitule lisaks mõõtmestega töö- ja lavajoonised ning vastavalt vajadusele ka võimalikud muud detailjoonised.
Oleme abiks sauna ehitusel. Helista meile kohe ...
Sauna planeerimine
Mõelge hästi läbi, kuhu sauna teete ning kui suurt ja mis kujuga te seda soovite. Sissepääs sauna leilieuumi peaks alati olema läbi pesuruumi. Soovitatav on, et sauna pesuruumis ei oleks WC-potti. WC peaks olema eraldi ja asuma pesuruumi läheduses. Mõelda tuleks ka sellele, kus riietutakse ja maha jahtutakse. Parim lahendus oleks eraldi riietusruum ja pääs saunast otse õue või rõdule.
Kui leiliruumi ei saa olemasoleva pesuruumi juurde ehitada, siis on vaja ka uut pesuruumi koos kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni- ja elektripaigaldistega. Uue pesuruumi ehitamist käesolevas voldikus ei käsitleta.
Ventilatsiooni seisukohalt on soovitatav paigutada leiliruum välisseina äärde. Sellisel juhul on võimalik lisaõhku saada otse õuest või ehitada saunale aken. Akna ehitamine nõuab ehitusluba!
Kõige väiksem korterisaun peaks olema pindalaga umbes 2,5 m² (u 1,6 x 1,6 m), perele on sobiv umbes 4 m² suurune saun. Suurema sauna ehitamiseks ei ole korteris tavaliselt ruumi.
Lamamislava vajab vähemalt 1,6 m pikkust vaba ruumi. Üldiselt määrab leiliruumi kõrguse kasutatava ruumi kõrgus, kuid heal saunal peaks see olema 2,1–2,3 m.
Näiteid sauna mõõtmetest ja lava kujudest: kliki pildile joonise suurendamiseks.
Sauna konstruktsioonid ja tõkked
Sauna projekteerimisel on vaja lisaks soojusisolatsioonile pöörata erilist tähelepanu ka vee- ja niiskustõkkele. Need tuleb projekteerida ja ehitada hoolikalt, kasutades selleks ettenähtud ja heakskiidetud materjale. Veetõkketööd võiks lasta teha väljaõppega oskustöölisel.
Veetõke
Seintele ja laepindadele tehakse niiskustõke tavaliselt kahes kihis üldiseks kasutuseks sobiva pintseldatava ainega.
Põranda veetõke tehakse kas iseliimuva bituumenmastiksiga või sertifitseeritud pintseldatava / pealemääritava veetõkkemassiga. Veetõkke teine kiht tugevdakse klaaskiudkangaga. Selle asemel võib kasutada veetõkkemassi, mis sisaldab klaaskiudu. Nurgad tuleb teha ülihoolega ja neid võiks kolm korda üle pintseldada. Põranda veetõke lõpetatakse seina peal, valmis põrandapinnast vähemalt 150 mm kõrgusel.
Kui leiliruumi ehitatakse ära voolutrapiga (tavaliselt nn kuivtrapp), siis on tähtis, et ka see tihendatakse sobiva veetõkkematerjaliga. Kui sauna põrandasse trappi ei ehitata, tehakse leiliruumi põrand niisuguse kaldega, et vesi saaks läbi uksealuse vahe valguda pesuruumi äravoolutrapi.
NB!
Mõnes majahoidjas eeldatakse, et vee- ja niiskustõkketööd kontrollib juhataja või tema volitatud isik enne tööde jätkamist üle. Paluge ülevaatajaga hooleenne, kuid tõkked põrandakonstruktsioonide alla jäävad.
Soojusisolatsioon
Sauna ümbritsevad seinad tuleb isoleerida vähemalt 50 mm paksuse mineraalvillaga. Juba olemasolev plaatvahesein tuleks tulevase leiliruumi poolt selle olukorra kontrollimiseks lahti võtta ja vajaduse korral lisada isolatsioonivilla.
Kuna soojus tõuseb ruumis ülespoole, siis kasutatakse laes paksemat isolatsiooni, vähemalt 100 mm. Kui võimalik, tee lae soojustus vähemalt 150 mm paksuseks.
Saunapõranda ehitus
- vana põrandakonstruktsioon
- plastkile (takistab niiskuse levikut kaldsest betoonikihist vanasse põrandakonstruktsiooni)
- kaldebetoonikiht 50–90 mm (armatuurvõrk ja võimalik põrandaküttekaabel), soovitav kalle 1:80 (minimaalselt 1:100)
- veetõke
- plaatimissegu või -liim
- keraamilised plaadid
Soojustatud ehitiste ehtavale leiliruumi põrandeinõuab lisasoojustust. Enne veetõkke paigaldamist veenduge, et niiskus on betoonist piisavalt eraldunud. Betooni kuivamist saab kiirendada, kui kasutatakse nn kiirbetooni. Betooni pind tuleb siluda nii siledaks, kui seda nõuab kasutatav veetõke. Kui sauna põrandal tarvitatakse keevitatavat plasti, mis on mõeldud märgaderuumide põrandakattematerjaliks ja on veetõkkeks klassifitseeritud, pole veetõket selle alla vaja.
Sauna seina ehitus
Kui vana sein on kaetud puitkiud- või puitlaastplaadiga, siis see asendatakse tsemendi baasil toodetud plaadi või kipsplaadiga ning pintseldatakse niiskustõkkega üle.
Seina ehitus:
- vana seinapind
- niiskustõke (pintseldatav või pealemääritav mass, vt eespoolt)
- karkass 50 x 50 mm, samm 600 mm (st postide keskjoonte vahe on 600 mm)
- soojustus 50 mm
- alumiineeritud tõkkepaber
- tuulutusvahe alt üles, kasutades nt 22 mm paksusi laudu
- horisontaalvooder, laua paksus vähemalt 15 mm, laua alaserv töödeldakse veeninaks (saetakse kaldekks, kalle seinast eemale) Veenduge, et tuulutusvahe oleks vaba nii üleval kui ka all.
Seinakarkass (roovitis) tugevdatakse kerise jala kinnituskohtades laudade või vineeriga. Vajaduse korral tuleb nendes kohtades kasutada ka tihedamat roovitist. Elektrikerise võib paigaldada puitseina külge, kinnitusviis tuleb täpsustada vastavalt kerise paigaldusjuhistele. Kontrollige kerise kaugust lavast ja muudest puitehitistest.
Saunalae ehitus
Kui vanas laes on katteks puitkiud- või puitlaastplaat, siis see asendatakse tsemendi baasil toodetud plaadi või kipsplaadiga, mida töödeldakse niiskustõkkega.
Lae ehitus:
- vana lagi
- niiskustõke (pintseldatav või pealemääritav mass, vt eespoolt)
- võimalik ventileeritav õhuruum
- talastik 100–150 x 50 mm, samm 600 (st talade telgedevaheline kaugus on 600 mm)
- soojustus 100–150 mm (kui ruumi on vähe, siis piisab tala kõrgusest 100 mm ja soojustusest 100 mm)
- alumiineeritud tõkkepaber
- tuulutusvahed kogu pikkuses voodriga risti, kasutades nt 22 mm laudu
- paneel, laua paksus vähemalt 15 mm Veenduge, et tuulutusvahe oleks servadest vaba.
Seina- ja laevoodri liitekohtadesse jäetakse õhu liikumise kindlustamiseks 5–10 mm õhupilu.
Kui laekonstruktsiooni peal jääb soojustuse ja olemasoleva lae vahele õhuruum, siis tuleb seda ventileerida kõrvalruumi (nt pesuruum või eeskoja) kaudu.
Oleme abiks sauna ehitusel. Helista meile kohe ...
Puitmaterjal
Seina- ja laevoodriks sobib vähe- või terveoksaline kuusepuit. Väheoksalist puitu kasutatakse saunas seetõttu, et oksakohad eritavad vaiku, see on ka männipuidu puuduseks. Puu satub saunas suurte pingete alla, seepärast ärge kasutage liiga õhukest või laia lauda – see kõverdub või praguneb rohkem. Voodrilaua paksus peaks olema vähemalt 15 mm, kuid soovitatakse 18 mm.
Sauna puitpindasid ei tohi värvida ega lakkida, need jäetakse viimistlemata. Iga kord peale sauna kasutamist tuleb pinnad puhastada ja kuivatada.
Uks
Kasutage paigaldusvalmis saunaust, mis võib olla täispaneeliga, aknaga või täisklaasist. Ukseklaasiks tuleb tarvitada karastatud klaasi. Leiliruumi uks ja lengid jäetakse umbes 100 mm võrra põrandapinnast kõrgemale, lävepakku ei tehta. Uksealune pilu on vajalik ventilatsiooni tõhustamiseks.
Aken
Aken parandab sauna ventilatsiooni ja lisab mugavust. Võrreldes korteri aknaga ei ole sauna aknale lisanõudmisi, kuid olemasolevasse seina tehtud aknaava ümbritsevad konstruktsioonid tuleb projekteerida ja ehitada hoolikalt, et võimalik niiskus ehitist ei kahjustaks. Välisseinte kandekonstruktsioonid ja fassaadiseinad võivad seada piiranguid akna asukohale. Nii nagu eespool mainitud, nõuab fassaadile akna lisamine ehitusluba.
Lava ja piirded
Lava ja kerise paigutuse planeerimisel võtke arvesse kerise turva- ja kaitsekaugusi. Keris tuleb panna nii, et lavaleminekul ennast ei põletataks. Kui lavapiiretest ei piisa, siis tuleb kerisele ehitada lisapiire.
Lavatoetatakse roostevabast terasest kandenurgikutele. Kandurid kinnitatakse läbi voodriseina karkassikülge. Lavatoetamisega tuleb arvestada juba karkassi ehitamise ajal.
Astmepingi ehituspõhimõte
Servalauad kinnitatakse karkassist umbes 4 mm võrra eemale nt vineerriba abil. Joonised aitavad saada põhimõttelist arusaama saunalava ehitusest.
VENTILATSIOON
Õigesti projekteeritud ventilatsioon on väga tähtis, sest:
- leiliruumis on piisavalt hapnikurikast õhku vaja;
- leil on parem;
- ehituskonstruktsioonid peavad kauem vastu.
Sauna ventilatsiooni projekteerimisel kasutage asjatundjate abi. Saame anda asjalike ventilatsiooniprojekteerijate kontaktid.
NB! Kui pesuruumis on sundventilatsioon, siis arutage ventilatsiooni korraldamist spetsialistiga.
Sissepuhumine
Selleks, et soe õhk jaotuks ühtlaselt, peavad õhk ja leil liikuma leiliruumis õiges suunas. Siseõhk peab tulema väljast, soovitavalt vähemalt 500 mm kõrguselt kerise ülapinnast või laest. Nii välditakse külma õhu langemist põrandale ja tuuletõmmet.
Kui värske õhu kanal tuleb korteri teiste ruumide kaudu, siis tuleb see soojustada.
Väga tähtis! Külma õhku ei tohi juhtida elektrikerise alaossa, kuna termostaat asub kerise all ja kerise ülekuumenemisest tulenev tuleoht oleks siis eriti suur.
Väljatõmme
Leiliruumi õhk peab väljuma kerise vastasseina alaosast. All asetatav väljutamisklapp on meeldivaks ja korralikuks leiliks parim lahendus. Lisaks sellele vajatakse järelventileerimiseks lae all olevat traditsioonilist nn leitseauku, kui leiliruumi ei saa peale kasutamist akna kaudu õhutada.
Väljuv õhk suunatakse leiliruumi ventilatsiooni lõõri. Kui see puudub, uurige koos asjatundjaga, kas väljatõmmet tohib ühendada pesuruumi ventilatsioonilõõri.
Loomulik ventilatsioon. Ülemist väljutamisklappi kasutatakse vaid kuivatamiseks ja järeltuulutamiseks. Sisendklapp paigutatakse kerise ülaossa.
KÜTMINE
Leiliruumis peaks lisaks kerisele olema ka mingi muu kütteseade, kui keris ei ole keskküttega või soojust akumuleeriv mudel. Sauna konstruktsioon on vastuvõtlik mädanemis- ja hallitusseentele, seetõttu tuleks seda hoida kuivana. Kütteradiaator paigutatakse tavaliselt lava või akna alla. Leiliruumi põrandasse on soovitatav panna põrandaküte, eriti siis, kui põrand on plaaditud. Kui leiliruum ei piirne välisseintega ja põrandaküte on piisavalt võimas, ei ole lisaradiaatorit vaja.
ELEKTRITÖÖD
Valmis korterisse ehitatav saun on tavaliselt elektriküttega.
Sauna elektritöid tohib teha vaid litsentsi omav elektrik. Kerisele on vaja korteri elektrikilpi paigaldada eraldi kaitse seade.
Kerise paigaldus
Kerise valige vastavuses leiliruumi suurusega. Jälgige, et selle lülitid ja regulaator oleksid niisuguses kohas, kus neid oleks kerge kasutada ajal, mil keris on kuum. Järgige kerise valmistaja paigaldus- ja ohutusjuhendeid.
Valgustus
Leiliruumis tuleb kasutada selleks ettenähtud tüüblikinnitusega valgusteid, mis paigaldatakse tavaliselt istumiskõrgusest allapoole. Valgusti lüliti asub leiliruumist väljas.
Meeldiva saunakäimise juurde kuulub hämar valgus. Hoolitsege selle eest, et valgusti silmi ei pimestaks. Enamasti on saunalambil puitribidega vari, mis suunab valguse üles või alla nii, et see ei paista otse silma. Kui leiliruumi uks on klaasist või sauna ja pesuruumi vahesein on osaliselt klaasist, pole valgustit leiliruumi ilmtingimata vaja.
Kui soovite kasutada kiudoptilist valgustust, siis leidke valgusallikale sobiv paigalduskoht.
